Veel üks hea kalaretsept jaanuarisse.
Nii, kes seda blogi kauem jälginud on, teab, et tuunikala mulle eriti ei maitse. Muidu tuunikalakonservid on odavad ning paljud LCHF järgijad söövad neid üsna tihti.
Siiski otsustasin tuunikalale uue võimaluse anda ning siin ongi tulemus. Maitseterikas, toitev ning ilusa välimusega salat, kus tuunikala ei domineeri.
Kindlasti võiks seda salatit suvel teha, kui kuuma ilmaga rasvaseid toite on keeruline süüa. Ja siis on ju kõik köögiviljad värskena saada.

Ampseri järgi on süsivesikuid
Tomatis 3,7g/100g kohta
Avokaados 3,8g/100g kohta
Paprikas 6,4g/100g kohta
Sibulas 6g/100g kohta
Kogus: ühele
Valmimisaeg: 10 min

Tuunikala-avokaado salat

1 avokaado
100g konservtuunikala
1 keskmine tomat
veerand paprikat
pool sibulat
peterselli
4 sl oliiviõli
soola
pipart

Koori avokaado ja lõika suupärasteks tükkideks. Tee sama paprika ja tomatiga. Haki sibul võimalikult peenikeseks. Nõruta tuunikalakonserv ja lisa salatile. Haki petersell ja puista üle salati. Nirista üle oliiviõliga. Maitsesta soola ja pipraga.
Vaat kui korralik päevamenüü mul tänaseks pakkuda on :)
Endiselt on mul kolmapäevadel väga varajane ärkamine (noh, enamuse jaoks enne kella 6 on ikkagi vara). Katsun teisipäeva õhtuti viimase söögiaja teha enne kella 4-5, et hommikuks natukenegi kõht tühjaks läheks. Ma olen proovinud ka ainult rasvakohvi juua ja tööle midagi kaasa hammustamiseks võtta, aga üldjuhul pole üldse teada, kas ma lõunapidamiseks aega saan.
Ps! Pildid on täna natukene kehva kvaliteediga. See on see, kui päevavalguses ei saa pilti teha.

Hommik möödus rasvakohviga, lisaks  üks ilus suur avokaado ning juustu-muna salat paprikaga. Midagi sooja on üsna raske nii vara süüa. 

Õhtusöögi jaoks olin ma eelmine päev juba salati valmis teinud. Klassikaline ilma sibulata kapsa-kurgi cole slaw ning värskelt praetud poolteist peekonilõiku, mõnusalt soolane ja piprane.


Sel hetkel, kui majonees ära tüütab, läheb veidi keeruliseks. Ma pole kunagi olnud eriti õlikastete fänn, kuna mul on tunne, et pool kastmest jääb kausi või taldriku külge ning siis  on see juba raiskamine. 
Sellepärast on mul selle retsepti üle hea meel. Tõsi, see ei säili nii kaua, kui ma tahaksin. Aga äsja tehtuna on see nii mõnusalt värske maitsega, et majoneesist küll enam cole slaw's puudust ei tunne. Talvel meenutab suve ja suvel on ideaalne grillikõrvane või palava ilma amps. 

Ampseri järgi on süsivesikuid
peakapsas 5,4g/100g kohta
avokaados 3,8/100g kohta

Kogus: 3-4 le
Valmimisaeg: 15 min

Avokaado cole slaw

400 g kapsast
1 väike punane sibul
Peotäis peterselli
Üks laim või pool sidrunit
4-5 sl oliiviõli
2 pehmet avokaadot
Soola
Pipart

Purusta suuremas kausis avokaadod pudruks. Sega hulka oliiviõli, sool, pipar ja laimi/sidruni mahl. Riivi peale kapsas. Lisa peeneks hakitud sibul ja petersell. Sega kõik hoolikalt kokku, vajadusel timmi maitset tsitruselisega või soolaga.
Soovitatav on süüa kohe prae kõrvale. Säilib kaane all kapis max üleöö, peale seda läheb juba kibedaks.

Ma ei väsi räime kiitmast. Üks odavamaid kalu ning maitse on tal ka väga hea. Eriti, kui see on mingi aeg kuskil marinaadis istunud ning liha-luud sulavad suus.
 Rääkides nüüd sellest retseptist, siis seda on kasulik suuremas koguses teha. Ülejäägid pannakse jahtunult purki või kaanega kaussi ning need säilivad külmas vähemalt paar nädalat. Kuigi ma võin kinnitada, et selleks ajaks on need kindlasti otsas. Väga mõnus amps oopsie, seemne-pähklileiva või mõne muu LCHF leivaasenduse peale.
Poest ostetud purustatud tomatite asemel võib kasutada ka kodust letšot või purustada ise vajalik kogus tomateid. 
Mina eelistan selgroo sisse jätta, aga kui kasutada ainult fileed, siis võib 5 minutit vähem ahjus olla.
Originaalretsept pärineb SIIT. Seal oli küpsetusaega aga liiga vähe. 30 minutiga muutub kala piisavalt pehmeks.

Kogus: u 1kg ehk 5-7 inimesele
Ettevalmistusaeg: 10 min
Valmimisaeg: 25-30 min

Tomatised räimed

500g puhastatud räime
2 sibulat
400g purustatud tomateid
1 dl oliiviõli
2-3 küüslauguküünt
soola
pipart
loorberi

Lõika sibul sektorideks. Lao puhastatud ja pestud räimed ahjuvormi ja puista osa sibulat sinna peale. Pane peale ka teine kiht räimi ja jällegi sibulat. Jätka, kuni räimed on otsas või kuni vormi enam ei mahu.
Sega eraldi kokku purustatud tomatid, hakitud/purustatud küüslauk, õli, sool ja pipar. Kalla räimed sellega üle. Torka sisse loorberilehed.
Küpseta 200C juures 25-30 minutit. Selleks ajaks on räim juba mõnusalt pehme.
Kõige paremini maitsevad jahtunult. Sellises kastmes saab neid ka säilitada kas purgis või kaanega kausis.
Igas LCHF menüüs peab oma koht olema korralikul kodusel puljongil. Kui ma räägin siin blogis suppidest, siis ei mõtle ma kunagi seda kuubiku varianti, mida poodides müüakse. Õigem oleks öelda, et see annab supile hädise puljongimaitse.
Puljongi keetmine on üsna ajakulukas tegevus. Teadjamad räägivad, et kõige kasulikumad omadused tulevad välja peale 24 tunnist keetmist.  Mina pole seni üle 6 tunni seda niimoodi pliidil keetnud. Ilmselt slow cookeriga julgeks sellist asja teha, aga jätta ööseks pott pliidile? Pigem ei.
Siinkohal puljongi kasulikel omadustel ei hakkakski peatuma. Nende kohta on eesti keeles minu meelest piisavalt materjali.

Enne, kui ma oma puljingitegemistest edasi räägin, käin kähku üle mõned nipid ja tähelepanekud.
* Varu aega. Kõige parem on kasutada ära mõni vaba kodune päev ning hakata kohe hommikul peale.
* Mida kauem keeta, seda parem maitse.
* Võimaluse korral kasuta värsket tilli ja peterselli, see annab maitsele kõvasti juurde.
* Kindlasti kurna puljong vähemalt korra läbi, isegi kui see kohe kasutusse läheb (v.a kiirpuljong).
* Ole maitsmisega ettevaatlik- kuigi kuumus tundub olevat madal, kõrvetab mitmeid tunde keenud puljong väga valusalt.
* Püreesuppidele kasuta pigem kiirpuljongit.
* Valminud puljongile võib lisaks panna ka veidi  võid ja kookosrasva.
* Tassitäis puhast puljongit on täiesti arvestatav ja tervislik lõuna.
* Kauakeedetud säilib jahedas vähemalt 3 päeva, sügavkülmas mitu kuud.


Kiirpuljong supile

Seda võiks teha siis, kui pikalt tehtud kondipuljongit kodus ei ole, kuid tahaks supileemele ikkagi rohkem maitset. 1L vee kohta võta vähemalt üks suur mugulsibul. Haki see peeneks ning prae võis kuldseks. Kalla kuuma vee hulka. Lisa üks terve porgand ning 1-2 loorberilehte. Need kolm on põhiasjad. Siinkohal võib ka lisada mõned oskad tüümiani, porrut, erinevaid värskeid või kuivatatud ürte jne. Kui on plaan supis kasutada keeduliha, siis võiks ka selle suurte tükkidega potti panna.
Kõik see peab keema keskmisel kuumusel kuni tund aega. Siis õngitse porgand ja loorberid välja ning jätka supiga vastavalt retseptile.


Kanapuljong

Kanapuljongit valmistan ma kõige rohkem. Ostan terve kana, lõikan küljest koivad ja rinnafilee. Need lähevad sügavkülma varuks. Tiivad, kogu nahk ja mõned lihatükid jäävad karkassi külge.
Kana läheb tervena külma vette. Kui see keema tõuseb, vala vesi ära, puhasta külma vee all pott ja kana ise ka. See vähendab tulevast vahuriisumist. Seejärel läheb kana uuesti külma veega potti. Vesi võiks olla ikka 5-10 cm lihast kõrgemal. Kui vesi uuesti keema tõuseb, keera kuumus võimalikult väikseks, nii et vesi kaane all õrnalt muliseks.
Esimese pooltunni peab seisma pliidi ääres ja tekkivat vahtu riisuma. Hiljem võiks umbes iga tunni-pooleteise tagant käia kontrollimas ja vahtu riisumas. Keeda umbes 5 tundi.
Nüüd on aeg lisada puljongile maitset. Pese koorega sibul, tee kaks ristilõiget, nii et sibulapära kõike koos hoiaks, kuid samas maitsed välja pääseks. Sibulat võib ikka päris mitu tükki lisada. Ja kindlati koorega, see annab ilusa värvuse. Seejärel lähevad sekka mõned terved puhastatud porgandid. Kui need on väga suured ja jämedad, tasub pooleks lõigata. Sekka lähevad ka mõned pipraterad (proovi valget pipart!), veidi soola ning maitseroheline- kindasti tilli ja peterselli, kas värsket või kuivatatud. Värskena ühes tükis, ilma hakkimata. Ja muidugi tüümian sobib kanale ülihästi. Kooritud küüslauguküüsi ei tohi ka unustada!
Kui ka need on tunnike keenud, võib öelda, et puljong on valmis. Nüüd tuleb see kõik vaid läbi kurnata. Suuremad tükid saab kulbiga välja. Kana pane kuskile eraldi jahtuma, sealt saab hiljem korralikke lihatükke, mida supis kasutada.
Kogu puljong kurna aeglaselt läbi sõela teise potti või kaussi. Kellel aega ja kannatust on, siis kurnata võib kokku 2-3 korda, et eriti selge leem saada.
Seejärel võiks puljongi jahtuma jätta ning hiljem säilitamiseks eraldi nõudesse kallata. Kanapuljong minu kogemuste järgi väga kõvasti ei tarreta, seega saab ka külmana ümber kallata.

Puljong seakontidest


Vali ilusad värsked kondid. Turul on kondid palju odavamad ja kvaliteetsemad kui poes. (Tartus on u 50 senti kilohind). Kondil võiks veidi liha ka küljes olla.  Supikondile lisaks võib potti panna ka näiteks ühe seajala.
Pese kondid külma vee all läbi ning pane külma vette. Vesi võiks olla 5-10  cm üle kontide. Lase puljong keema, seejärel keera kuumus alla vaevupodisevaks. Esimene pooltund läheb kindlasti pidevale vahuriisumisele. Ka edaspidi võiks iga tunni aja tagant vahtu riisumas käia.
Lase 5-6 tundi puljongil keeda ning jällegi, on aeg lisada köögiviljad. Koorega sibulad, mis on lõigatud pooleks. Kooritud küüslaugud, mõned terved porgandid ja u 10 cm juppideks lõigatud porrut võiks ka lisada. Maitseainetest tsipa soola, piprateri, loorberilehed ja maitseroheline nagu till ja petersell. Kui värskena, siis kimpudena, kui kuivatatuna, siis mõne supilusikatäie.
Lase puljongil veel tunnike keeda. Ka see puljong tuleks vähemalt korra läbi sõela kurnata. Konditükid pane eraldi. Jahtununa tulevad lihatükid väga ilusti kondi küljest lahti ning järgmise supi materjal ongi olemas. Suuremad tükid tõsta kulbiga välja, ülejäänud puljong kalla aeglaselt läbi sõela teise potti või kausse.
Pane puljong jahedasse. Enne täielikku jahtumist jaga puljong portsjonitesse või pane säilitusnõudesse ära, lastes seal puljongil külmaks minna. Korralik seakontidest tehtud puljong tardub ikka päris kõvaks.

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...