Proovisin ka siis selle kuulsa peekonisushi ära, mida kõik kiidavad. Selle valmistamisõpetusest on isegi video tehtud. Üllatavalt lihtne, eriti arvestades, et ma pole kunagi mitte ühtegi sushit teinud ega spetsiaalset matti ei oma. Väga mõnus on selle tükke tööle/kooli kaasa võtta. Peaaegu nagu pikkpoiss, ainult et pole ohtu, et see kuidagi laiali vajub.
Ameerikapärast peekonit kasutan ma seetõttu, et see maitseb mulle kõige rohkem.
Peale juustu saab sinna igasugu asju panna- paprikat, jalapenosid, sinihallitusjuustu jne. Mina panin kirja selle kõige lihtsama variandi, kus on täidiseks ainult tavaline juust.


Kogus: 2-3le
Ettevalmistusaeg: 10 min
Valmimisaeg: 25-30 min

Peekonisushi

umbes 3/4 pakki ameerikapärast peekonit
300g hakkliha
50-75 g juustu
soola-pipart

Laota peekoniviilud kümpsetuspaberile või sushimatile. Servad võiksid veidikene kattuda (pilt 1). Sega hakkliha maitseainetega ja suru peekoniviiludele ühtlaselt (pilt2), jäta ainult lõpust natukene ilma. Hakkliha äärde aseta juustukangid või riivitud juust ja hakka vaikselt kokku rullima. Aita kaasa paberi või matiga. Kui kõik on ilusti rullis (pilt 3), mätserda külgedelt veidi hakkliha kinni, et juust välja ei vajuks
Küpseta 25-30 minutit 200C juures

pilt 1
pilt 2
pilt 3
Vaarikamoos on mooside kuningas ja minu absoluutne lapsepõlvelemmik.
Seega ei maksa imestada, et see on ainuke moos, mida ma tõeliselt igatsen. Muidu ei taha üldse magusat, isegi kõige ahavtlevamad šokolaadikoogid jätavad mind laual külmaks. Kuid vaarikamoos... Nii pea kui mu ühikakaaslane kodust vaarikamoosi tõi, teadsin, et ma pean midagi ette võtma. Ja olgu kiidetud kõikvõimas internet, kes ei jäta kunagi hätta. Retsept on pärit SIIT, kuigi ma muutsin seda veidi.
Chia seemned avastasin ma Konsumist üsna odavalt (200g alla 4 euro) ja need on moosis hädavajalikud, kuna annavad sellised õige konsistentsi.
Vaniljega ei soovita koonerdada, eriti kui mitte mingit magustajat ei kasuta. Moos tuleb veidi hapukam ilma mitte millegita, kuid siiski üsna hea. Kes eriti liberaalsel teel käib, või pigem paleo suunda on, siis mesi annab ka sellele moosile väga mõnusa maitse.

Ampseri andmetel on vaarikates süsivesikuid 9.5 g/100g kohta, paki peal oli aga 5,4/100g kohta.
Uskuda kumba tahes, moos kuulub pigem liberaalse LCHF hulka.


Ettevalmistusaeg: 5-50 min (oleneb, kas värsked või kümutatud marjad)
Valmimisaeg:  15 min + 3h
Kogus: u 200g

Vaarikamoos

220 g vaarikaid
1,5 sl chia seemneid
vaniljeessentsi
meelepärast magustajat

Kui vaarikad pärinevad sügavkülmast, lase neil korralikult sulada. 
Kalla vaarikad kastrulisse ja kalla õige natukene vett alla. Kuni vaarikad kuumenevad, suru kahvliga neid rohkem katki. Kui keedus keema tõuseb, lase podiseda umbes 5 minutit, seejärel lisa vaniljessent ja magustaja. Lase veel umbes 5 minutit või vähem keeda. Timmi vajadusel maitseid. 
Kui moos on juba moosi nägu, tõsta see pliidilt ja lase mõned minutid jahtuda, enne kui chia seemned sisse segad. Kalla hoolikalt pestud purki ja jäta jahtuma.
Hoiusta moosi külmkapis. Säilib umbes nädala.

Vaarikamoos oopsiel
Hommik algas kell 8se rasvakohviga. Kookosrasv, või ja vahukoor, kõik raputasin purgis segamini (üllatavalt lihtne moodus!). Lisasin kaneeli ja Cayenne pipart


Pärast seda tuli umbes 10 paiku munapuder (kaks muna ja tilk vahukoort) maitserohelisega. Kõrvale neli viilu peekonit ja majoneesi-ketšupi kaste



Ja kuna kõht püsis hommikusöögist parajalt täis, siis oli õhtust vaja süüa alles 7 aeg ja siiski tegin väikse salati tomatist ja mozzarella kirssidest. Natuke soola ja pipart ning täitsa kustutas kiire nälja ära.

Mina olen ausalt puudust tundnud paneeringuga lihast.. Kuna mul seisavad kapis pikemalt aega pakk mandleid, mida niisama isu süüa ei ole, siis mõtlesin, et proovin. Kartus, et magus maitse jääb juurde, oli asjatu. Küll aga peab pannil ohtralt õli või rasvainet olema, et see põhja ei kõrbeks. Ma kasutasin searasva ja oliivi-rapsiõli segu, nii et need kataks nagitsad umbes poolest saadik. Kui mitu portsu teha, siis peab vahepeal õli juurde panema või isegi vahetama. Ma usun, et fritüüris oleks tegelikult kõige kergem neid valmistada.
Dipikastmega väga mõnus krõmpsutada


Kogus: u 4-5tk
Ettevalmistusaeg: 10-15 min
Valmimisaeg: 5-7 min

Kananagitsad

1 kanafilee
1 muna
peotäis mandleid (u 50g)
paar sl riivitud juustu
soola, pipart
suuremas koguses rasvainet

Kõigepeal purusta mandlid kas köögikombainis või saumiksriga. Pole vaja päris jahulaadseks, võivad ka sellised jämedamad jääda. Purustatud mandlid maitsesta soola ja pipraga, sega hoolega juurde juust.
Klopi muna. Tambi kanafilee haambriga veidi õhemaks (u 1 cm) ja lõika parajad viilud. Jäta need mõneks minutiks munasegusse, kuni pannil rasv kuumeneb. Rasva peab olema ikka parajalt, et mandlikate kõrbema ei läheks.
Veereta kanafilee mandlipurus, kuni on ühtlaselt kaetud. Tõsta rasva. Kuumus ei tohi olla liiga kõrge, pigem seal keskmise ja kõige kuumema vahepeal. Prae ühelt ja teiselt poolt kokku umbes 5 minutit, olenevalt filee paksusest.
Järgnev retsept on neile, kes armastavad pehmet, läbiküpsenud sealiha. Lihatükki valides jälgi, et pekiosa oleks piisavalt. Kui on piisavalt rasvane siga, siis saab väga viisaka küljetüki ka.
Liha keemisest saadud vedelikku oleks lausa patt ära visata, nii et kasuta seda kastmes või järgmine päev supipuljongina.

Kogus: 3-4 inimesele
Ettevalmistusaeg: 2h kuni üleöö
Valmimisaeg: 40 min

Potiliha

Pool kilo sea kaelakarbonaadi või küljetükki
1 sibul
Sinepit
Soola ja pipart

Lõika lihast umbes 1cm paksused lihatükid. Hõõru sisse soola, pipra ja sinepiga, lase umbes 2 tundi kuni üleöö seista ja maitsetel imenduda.
Pane potti soolaga maitsestatud vesi keema ja tükelda sisse sibul. Aja pann kuumaks ning prae lihatükke mõlemalt poolt veidi aega, et mahlad ilusti kinni jääksid. Tõsta järjest keevasse vette. Kui kogu liha on vees, keera kuumus madalamaks ja lase lihal podiseda 20-30 minutit.

LinkWithin

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...